Kuidas oravad puude otsas ronivad?

Oravad on hämmastavad loomad, kuid üks asi, mis teeb nad nii põnevaks, on nende võime puude otsas ronida. Nad võivad hüpata ringi liikudes oksalt oksale, kuid nad võivad ronida ka puude otsas taha- ja ettepoole. See on oskus, mida enamikul loomadel ei ole.

Oravad võivad mööda puude külgi üles hüpata, puult puule hüpata ja sabaga okstel rippuda. Nad võivad puu otsa ronida, olenemata selle suurusest, kujust või liigist. See, kuidas nad seda teevad, on ainulaadne. See, kuidas nad seda teevad, taandub nende varvastele, sabadele ja kergele kehaehitusele. Vaatame, kuidas oravad puude otsas ronivad ja mis teeb nad seda nii osavaks.

Oravatel on ronimiseks mõeldud jalad

Oravatel on jalad, mis on kohanenud ronimiseks ja haaramiseks. Neil on väikesed teravate otstega jalad ja kumerad küünised, mis muudavad puust haaramise lihtsaks. Samad väikesed otsad muudavad ka pähklite hoidmise lihtsamaks. Nende teravate otstega saavad oravad kergesti okstest kinni haarata, et hõlbustada ronimist.

Nende jalgadel on ka spetsiaalne membraan, mis võimaldab neil okstest kinni hoida isegi siis, kui need on märjad või lumega kaetud, mis on oluline loomale, kes veedab nii palju aega kõrgel puude otsas. Lisaks on nende keskmine number pikem, mis annab neile ebatavalise klammerdusjõu.

Orav võib puu otsa ronida tagurpidi

Oravad on võimsad ronijad, kes suudavad ronida mis tahes puu otsa ja isegi tagurpidi. Orav algab tüve põhjast ja liigub ülespoole, asetades ühe jala teise taha.

Kuidas nad teevad nii hämmastavat vägitegu? Nagu mainitud, on nende küünised sissepoole kõverad ja toimivad nagu konksud, mis aitavad neil puutüve või oksa karedast pinnast kinni hoida.Nende teravad hambad võimaldavad neil vajadusel koort hammustada.

Lisaks on neil painduvad pahkluud, mis suudavad vertikaalselt üles või alla ronides jalgu 180 kraadi pöörata. Kui nad ümber pööravad, et puu otsast alla ronida, aitavad küünised neil rippuda ja kukkumist vältida.

Miks nad Ronivad Tagurpidi?

Üks põhjus on kaitsta oma saba vigastuste eest teiste loomade, näiteks koerte ja kasside poolt, kes võivad tahta neid toiduks püüda. Tagurpidi ronimine tähendab, et orava saba on tema keha ja puutüve või oksa vahel ning pole kiskjatele nii ligipääsetav.

Nende saba aitab neil tasakaalu hoida

Oravad võivad ronima asudes liikuda väga kiiresti, sest nad kasutavad kiiretel tõusudel oma saba tasakaalustusrekvisiidina. Nad kasutavad seda ka omamoodi sisseehitatud turvaköiena. Kui nad kukuvad, toimib nende saba omamoodi langevarjuna, mis aeglustab nende laskumist.

Sabad ise on väga tugevad ja painduvad; see võimaldab neil rippuda tagurpidi okste küljes, kartmata end murda või vigastada. Nad võivad ka puude otsast alla ronida, kasutades oma saba pidurina.

Oravad on kerged

Puude otsa ronides on kasulik olla kergem, et gravitatsioon teid alla ei tõmbaks. Oravate kõrge aktiivsus ja kiire ainevahetus hoiavad nad kõhna. See annab neile võimaluse puid mastaapida ja kiskjate eest kergemini pääseda.

Nad on osavad hüppajad

Kui orav kiskja eest põgeneb, võivad nende võimsad tagajalad ta kiiresti ja lihtsalt puu otsa lükata. Oravad võivad hüpata kuni kahekümne jala kõrgusele, mis on muljetavaldav, arvestades, et nad kaaluvad vaid 10–20 naela. Nende säärejõud ja väledus muudavad need puudel ronimiseks ja oksalt oksale hüppamiseks loomulikuks.

Oravad on puudel ronimiseks hästi kohanenud

Nüüd teate, miks oravad on nii osavad puudel ronijad ja et nad on selleks anatoomiliselt üles ehitatud. Nende jalad ja küünised on ronimiseks optimeeritud ning nende sabad aitavad neil tasakaalus püsida.Järgmine kord, kui olete jalutuskäigul, peatuge ja vaadake, kuidas orav puu otsa ronib. Pange tähele, kui väledad ja väledad nad on. Nad teevad seda, milleks nad on loodud!

Viited

  • "Mis on orava anatoomia? - Reference.com." 28. märts 2020, https://www.reference.com/pets-animals/anatomy-squirrel-ddba8edffe6a2c0b.
  • Thorington RW Jr, Darrow K. Orava randme anatoomia: luud, sidemed ja lihased. J Morphol. 2000 nov;246:85-102. doi: 10.1002/1097-4687246:23.0.CO;2-5. PMID: 11074577.
  • Akoma Mintsa R, Berge C, Picard N. Oravate suu morfoloogia ja lokomotoorne käitumine Gaboni vihmametsades. CR Biol. 2009 jaanuar;332:43-51. doi: 10.1016/j.crvi.2008.08.020. Epub 2008, 29. nov. PMID: 19200925.
  • "Õppida, kuidas oravad oma hüppeid nii edukalt hindavad – Teadus X." 06. august 2021, https://sciencex.com/news/2021-08-squirrels-successfully.html.
Silte:  Hobused Mitmesuguseid Taloomad kui lemmikloomad